Kümme aastat kestnud sõpruse kõrval hämelastega ei puudunud korp! Sakalal kunagi huvi suhelda ka teiste naabermaade üliõpilastega. Kui esimesed välissuhtluse reaalsed sammud olid pöördunud üle lahe asuva hõimurahva poole, siis järgnevad huvipilgud suundusid teise põhja riiki – Rootsi. Nagu ka soomlastega sõlmitud sõpruslepingu juures, olidka nüüd määrava tähtsusega isiklikud suhted. Auvilistlane Julius Lill, kes tegutses Tartus Rootsi konsulina, oli alati osutanud suurt külalislahkust siin viibinud Rootsi üliõpilastele.(Nenn 1939:155)
Gästrike Hälsinge nationi ja korp! Sakala vaheline sõprusleping
Neist koduses ringis tekkinud suhetest arenesid peagi mitteametlikud külaskäigud korporatsiooni, millele järgnevalt saabus 1939 aasta veebruaris Tartusse kolmeliikmelise Gästrike Nationi esindus looma
lähemaid suhteid korp! Sakalaga. Tutvumiskülaskäigu tulemusena kirjutati Gästrike-Hälsinge esindajate ja korp! Sakala eestseisuse poolt alla põhimõtteline eelleping ametlike suhete loomiseks, millele pidi järgnema sõpruslepingu sõlmimine, kui meie esindajad on külastanud Uppsalat ja lähemalt tutvunud Gästrike-Hälsinge Nationiga. (Nenn 1939:156)
Vastava kutse kohaselt sama aasta mais sõitis Uppsalasse korp! Sakala esindus – konvendist ksv!! Voldemar Priks ja Arvo Nenn, vilistlaskogust auvil! Julius Lill. Peale ametlike esindajate sõitis kaasa reb! Edvin Lagmann, kui rootsi keele oskaja. Esindus oli palutud Uppsala üliõpilaskonna kevadpidustusile Gästrike-Hälsinge Nationi külalisena. (Nenn 1939:156)
korp! Sakala ja Gästrike Hälsinge nationi vahelise sõpruslepingu allkirjastamine Tartus märtsis 1939
Peale pidustusi peetud ühisel koosolekul otsustati sõlmida sõprusleping mõlema organisatsiooni vahel, milles taotletakse mõlema organisatsiooni vahelist koostööd, üksteise lähemat tundmaõppimist ja kultuurilist suhtlemist, et sellega lähendada teineteisele Tartu ja Uppsala akadeemilisi noori. Seesugusele lepingu projektile kirjutati Uppsalas alla, kuna sõpruslepingu lõplik sõlmimine toimus Tartus, korp! Sakala kevadkommersil, kuhu oli Gästrike-Hälsinge esindajana saabunud Per-Gunnar Nylund. (Nenn 1939:156) Tegu oli esimese säärase lepinguga Eesti ja Rootsi üliõpilasorganisatsioonide vahel. Kenasti alanud sõprussuhted katkestas õige pea Nõukogude võim. Sõpruslepingut küll kunagi ei katkestatud - Gästrike-Hälsinge esindajad osalesid ka korp! Sakala 50. juubeli pidustustel Stockholmis, kuid tihedam suhtlus kahe organisatsiooni vahel puudus.
1989 aastal külastas korp! Sakala taastaja Eestis vil! Alar Sepp Rootsis Gästrike-Hälsinge nationi ja andis teada, et korp! Sakala tegutseb taas Eestis. Gästrike-Hälsinge liikmed olid sellisest teatest niivõrd üllatunud, et oskasid vaid küsida: “Where have you been the past 50 years?”. Nii lihtsalt olidki suhted kahe organisatsiooni vahel taas üles soojendatud ja võisid kõige paremal viisil jätkuda.
Igal semestril korraldame vaid mõned külalisõhtud, et tutvustada korporatsiooni elu meestudengitele. Seekord ootame Sind oma konventi, et näidata lähemalt, mis leiab aset ühes Eesti vanimas akadeemilises meesorganisatsioonis.
Vastavalt traditsioonile korraldame Tallinnas iga semestri alguses kaks külalisõhtut, tutvustamaks organiseerumata meestudengitele ühe vanima Eesti akadeemilise meesorganisatsiooni tegemisi. Nõnda ka tänavu.
korp! Sakala konvendis Veski 69 toimub kolmeosaline loengusari vabadussõjalastest ehk vapsidest. 18. ja 25. novembril ning 2. detsembril kell 19:00 peab ühe astronoomilise tunni jooksul loengu Tartu Ülikooli ajaloo dotsent Ago Pajur.
27. novembril toimus Tartus, korp! Sakala konvendis akadeemiliste organisatsioonide kiirmale turniir.
Vikipeedia korp! Sakala kohta käiv artikkel valiti eestikeelse Vikipeedia nädala artikliks.
Tänavuse Korp! Sakala Stipendiumifondi poolt välja kuulutatud abiturientide esseekonkursi teema oli „Minu põlvkond ja selle tulevik Eestis“. Konkurss oli ajendatud ühest korporatsioon Sakala peapõhimõttest: eneseharimine.
