Korp! Sakala likvideerimine Tartus 1940. aastal

vil! Heinold Okas meenutab: Üliõpilasorganisatsioonide ja nende vilistlaskogude likvideerimine sai alguse 1940. aasta suvel, likvideerimist teostas Tartu Ülikooli valitsus. Enne, kui toimus korp! Sakala likvideerimine, toimus konvendi väljakolimine ning maja ülevõtmine mingi Leningradist pärit eestlastest koosneva väeosa staabi tarvis. 18. juuni hommikul 1940 nõuti otsekohest majast väljakolimist.

Tähtsamad materjalid - arhiivid, kirjavahetus, sümboolika ning väärisesemed viidi koheselt lähedalelanud ksv! Heinold Okase korterisse. Sama päeva õhtul ning järgnevatel päevadel toimus konvendis oleva vallasvara väljakolimine. Vallasvara veeti auvil! Julius Lille maja taga asunud laoruumidesse ja liikmete korteritesse. Maja ülevõtmise komisjon nõudis mööbli tagasitoomist, mistõttu suurem osa vallasvarast tuli jälle konvendi hoonesse tagasi transportida.

Konvendi kolmandal korral asunud Kaitseliidu varustus, sealhulgas umbes 30 vintpüssi, kolis korp! Sakala kompaniiülem ksv! Ralf Viksten esialgu oma korterisse Kastani tänaval. Seda nägi pealt majaomanik, kes sattus sellisest suurest kahtlase varustuse hulgast hüsteeriasse ning lubas sellest relvalaost miilitsasse teatada. Järgmisel päeval tuli relvad viia Kaitseliidu staapi.

Konvendi vallasvara tuli anda üle Tartu Ülikooli valitsusele. Kuivõrd konvendi arhiivist inventari raamatut ei leitud, andis see vabad käed üleantava vallasvara nimekirja koostamiseks. Konvendi raamatukogust anti üle vaid võõrkeelsed raamatud, eestikeelsed teosed jagati laiali kaasvõitlejate vahel. Hõbedast karikad jagati kaasvõitlejatele laiali, et need kuni paremate aegade saabumiseni maha maetaks. Esindussärbid, eestsisuse lauagarnituur, coetuste pildid jagati samuti oma liikmetele säilitamiseks ja ärapeitmiseks laiali.

1940. aasta juulikuus töötati grupi kaasvõitlejate poolt läbi konvendi arhiivid. Kuna täieliku arhiivi üleandmist peeti liiga ohtlikuks, viidi selle kallal läbi tõsisem puhastustöö, mistõttu paljudest kaustadest jäid järele vaid riismed. 1932. aasta konvendikoosolekutest jäi näiteks järele vaid 4 lehekülge, aukohtu protokollide kaust rändas täies mahus ahju. Sama saatus tabas ka vilistlaskogu arhiive - hävitati näiteks kõikide vilistlaste omakirjutatud elulood.

Arhiivi ja vallasvara nimestikud ühes konvendi arveraamatutega anti üle Ülikooli rektoriaadi sekretärile kes õige pea kõik varad minema viis. Kõik konventide vapid, lipud ja muud embleemid deponeeriti Eesti Rahva Muuseumi kus lubati sisse seada üks tuba üliõpilaskonventide sümboolikaga.

Sakala konvendihoone hävimine

Auvil! Harald Kikas meenutab: Tartu, 11. juuli 1941. Kommunistlikud väeosad asuvad vasakul pool Emajõge ja nende kahurid pommitavad vahetpidamata linna. Linn põleb. Raekoja plats, Aleksandri tänav, Riia ja Tiigi tänavad on leekides. Olin Veski tänaval ühe maja keldris, kui umbes kella 11 paiku öösel saabus teade, et Sakala konvendi maja põleb. Kohale jõudes oli tuli juba keldrikorrani jõudnud. Kuna Toomelt tulistati kuulipildujaist meie lähikonda, pidime peatselt laiali jooksma...