Lauluraamat

NB! Otsingusõna otsitakse nii laulude pealkirjadest kui ka laulude tekstidest.
Kui sa ei leia otsitavat laulu, siis täpsusta enda märksõna!

Laulikus on 464 laulu, neist 113 koos saateakordidega

korp! Sakala 2. Ofitsiaalcantus

v: F.H.Himmel, s:.Kotzebue, tõlge sak! Richard Õunapuu

   G        D      C6 D7
On elu meil üürike ilmas,
    G        D       G
mis määratud saatuse väel.
     G/D       C6         G/D G
kord kurbusest pisar meil silmas,
     A           A7       D  D7
kord kannab meid õnn omal käel
     G           C6        G
kord kannab meid õnn omal käel

On elus küll võitlusi palju:
neis karastub mehine meel!
See mees, kes on kindlam kui kalju,
:,:võib meiega liituda veel!:,:

Meil vennastus valitseb meeles,
me hoiame vabadustuld!
Ja kõlavas isamaa keeles
:,:meil rinnus keeb nooruse kuld.:,:

Seks teadused antud on meile,
et teenida rahvast ja maad.
Rapiirid on vastuseks neile,
:,:kes vaenlastest valdab me raad!:,:

Me isad on põlvedest põlve
meil pühendand laulude väe.
Me laulus on nende eest palve,
:,:kes manalas päikest ei näe.:,:

Me laulame noortele õnne,
kes edasi kannavad tuld,
mis põleb meil rinnus veel enne,
:,:kui katab meid kodumaa muld.:,:


Sõnade autor August Friedrich Ferdinand von Kotzebue kirjutas laulu 
oma naisele, see kanti ette viimase sünnipäevapeol 6. mail 1802. 
Originaalpealkirja "Ewiger Wechsel" võiks tõlkida kui igavene muutumine. 
  
Viisi autor on Friedrich Heinrich Himmel, laul oli algselt valsirütmis. 
Hiljem sai see populaarseks sõdurilauluks. Ajas on muutunud nii 
rütm, viis kui ka sõnad. 
  
Laulu saksakeelset valsirütmis viisi saab kuulata siit:
http://www.kulturumsonst.com/volkslieder/es_kann.php
  
Laulu pani eesti keelde Richard Õunapuu: sakalanus, jurist, TÜ 
kriminalistkaõppejõud, "Üliõpilaslehe" toimetuse liige.
  
Kotzebue tormiline elu oli samuti üürike - nimelt ta mõrvati.
  
Ta avaldas valenime all saksa kirjanikke mõnitava paskvilli "Doctor
Bahrdt mit der eisernen Stirn", poliitilisi ajakirju ja lisaks 
saksa romantitsismi ja ajalugu mõnitava 'Geschichte des deutschen 
Reichs'. 1817 Wartburgi festivalil põletasid saksa tärkava 
rahvusliku burschenschafti liikumise tudengid seda teost 
rituaalselt. Sellest innustus Jena teoloogiatudeng Karl Ludwig 
Sand, kes 23. märtsil 1819 lõi Kotzebuele pistoda rindu lausudes: 
"säh sulle isamaa reetur!" See mees hukati, ja on tänini paljude 
saksa burschenschaftide jaoks sisuliselt märtriseisuses.
  
Huvitav on see, et Kotzebue elas suure osa elust Eestis, ja teda 
peetakse eesti kutselise teatri rajajaks. Vt lähemalt 
http://et.wikipedia.org/wiki/August_von_Kotzebue

Eesti keeles ja korp! Sakala esituses saab laulu kuulda siit:
http://www.youtube.com/watch?v=Hy-hZ3yA8vA