Maja saamislugu

Pidev ühest üürikorterist teise kolimine ei saa tagada rahulikku elu. Seetõttu tekkis sakalanustel mõte luua päris oma kodu: kas osta või ehitada maja.

Esimene korp! Sakala konvent üüriti Tartus 23. III 1909. a. Holmi tänav nr. 12 Faure majja. Need olid avarad ja mugavad ruumid. Sealt aga tuli lahkuda ja 2. IV 1910. a. koliti Peterburi (Narva) tänavasse nr. 36, millised ruumid olid väikesed ja nigelad ning ei olnud soodsad korp!-i jaoks.

Krundi ostmine

Auvil! Oskar Rütli - tol ajal noor vilistlane - sai teada, et müüa on sobiv ja ilus krunt ühes majade ja suure aiaga Kuperjanovi, Kastani ja Veski tänavate nurgal. Kinnistu sakslastest omanikke esindas advokaat Ammon.

Auvil! Karl Grau - tollal veel noor kaasvõitleja - riietas end esinduslikku musta kuube, nn. "jeerokissse". Ta sõitis kahehobuse-voorimehega - et asjale rohkem välist ilmet anda - härra Ammoni poole Vallikraavi tänavasse. Pärast esitlemist teatas ksv! Grau, et soovib Veski tänavas olevat krunti osta ja palus, et talle teatataks tingimused ja hind.

Härra Ammon arvas vist, et ksv! Grau oli tulnud burshinalja tegema - näis ju imelik, et keegi noor värvikandja eesti üliõpilane tahab sellist suurt ja kallist krunti osta. Küllap seetõttu ta teataski kohe, et ostuhinna peab lepingu tegemisel kohe välja maksma, ilma et ta selle suurust oleks nimetanud. Ksv! Grau vastas, et see on ju enesestmõistetav ja see asjaolu ei tohiks mingit raskust valmistada ega takistuseks olla. Seepeale teatas härra Ammon, et krunt ühes majadega maksab 45 000 rubla ja mingisuguseid mahatingimisi ei ole.

Ksv! Grau palus ostu-eesõiguseks ühe päeva ja sõitis kohe vil! O. Rütli poole, kellele tegi läbirääkimise tulemused teatavaks. Vil! O. Rütli teatas, et tuleb leida kümmekond kaasvõitlejat, kes vekslitele alla kirjutaksid, et tema saaks muretseda nende vekslite ja pärast obligatsioonide vastu, mis ostuobjekti peale hiljem tehakse, vajaliku summa eesti rahaasutustest. See plaan sobis, sest noortel üliõpilastel ei olnud endil raha sellise suure krundi ostmiseks.

Kavalus

Ksv! Grau ruttas kohe konventi, kus kõik kohalolijad, kokku 15, olid nõus vekslitele alla kirjutama. Selle ajaga oli vil! O. Rütli juba jõudnud ostu-müügi eellepingu valmis kirjutada ja ettevaatlikult sinna sisse paigutanud punkti, mille põhjal käsiraha asemel eellepingu allakirjutamise juures tuleb sisse maksta 500 või 1500 rubla ostuhinnast. See oli tehtud kavalusest, et kui müüja tahaks hiljem lepingust ühekülgselt loobuda, siis ostjal jääks õigus kohtu teel lepingu täitmist nõuda, kuna käsiraha maksmise puhul saaks nõuda ainult kahekordset käsiraha tagasimaksmist. Sissemaksuks oli vil! O. Rütli juba muretsenud tarvismineva summa ning ostu-müügi eelleping kirjutati veel sama päeva õhtupoolikul alla.

Kohe järgmisel päeval, nagu oligi kartnud vil! O. Rütli, ilmus kohalikus saksa lehes "Dorpater Zeitung" terav artikkel hr. Ammoni vastu, et see on sellise suure sakslastele kuuluva krundi eestlastele müünud, mille eest teda tembeldati saksa seltskonna huvide äraandjaks. Peale selle nõuti samas artiklis, et ükski sakslane oma krunti Tartus eestlastele ei müüks. Artikli autoriks oli Adalbert Volck, Tartu sakslaskonna üks juhtivamaid isiksusi, Tähtvere mõisaomaniku volinik, kutselt vandeadvokaat.

Vormilise ostu-müügi lepingu allakirjutamisel Tartu Kinnistusjaoskonnas sakalanusi tervitades lausus ta: "Minu lugupidamine noortele ostjatele!", kuid vanahärra Ammonile ei andnud ta kättki ja tähendas vihaselt: "Diesem Herren werde ich noch zeigen!". Härra Ammon kõrvaldatigi saksa seltskonnas juhtivatelt kohtadelt. Sakala maja krunt osteti 10. veebruaril 1910. a.

Ehitus

Vil! O. Rütli tellis maja plaani soome rahvusarhitektilt Armas Lindgrenilt, kes on ka "Estonia" ja endise "Vanemuise" teatrid planeerinud. Plaan valmis kiiresti ja koguni tasuta Wivi Lönniga kahasse ja juba sama aasta juulis võiski ehitustöö alata insener Fromhold Kangro juhtimisel. Eelarve kohaselt pidi maja ehitamine minema maksma 30-35 tuhat rubla, milline summa muretseti vil! O. Rütli kaudu eesti rahaasutustest.

6. augustil 1910. a. pandi majale pidulikult nurgakivi lõunapoolsel nurgal. Sinna paigutati vasktorus dokumendid korp! Sakala asutamise kohta, kõigi astuajate nimed ja korp!-i kroonika. Maja valmis juba järgmise aasta sügiseks ja pidulik sisseõnnistamine toimetati 29. ja 30.
oktoobril 1911. a.