Korp! Sakala enne Maailmasõda

Esimesel tegevusaastal väljatöötatud kodukord sisaldas järgmisi põhimõtteid: rahvuslus, rahvameelsus, eneseharimine vaimselt ja kehaliselt, ühtehoidmine deviisi all: Üks kõigi eest, kõik ühe eest ja karskusepõhimõte. Viimane neist tekitas vaidlusi mis lõppesid kompromissiga (alkoholi tarvitamine konvendi ruumides lubati pärast mitu aastat kestnud vaidlusi alles 8. oktoobril 1915.). Kokkuvõetult väljendati põhimõtteid kolme tunnussõnaga: natio, democratia, fraternitas.
Esimene korp! Sakala konvent üüriti Tartus 23. III 1909. a. Holmi tänav nr. 12 Faure majja. Majas asunud ruumid olid avarad ning mugavad: suur kõrge saal parkettpõrandaga ning küllaldased kõrvalruumid. Sisustus jättis soovida, tuli läbi ajada lihtsate toolide ning laudadega.


Samal kevadel oli "Sakalal" esmakordne võimalus tervitada soome üliõpilasi oma konvendi ruumes - kümmekond soome üliõpilasvõimlejat oli Tartusse tulnud näitama oma võimlemisoskust. Sellest vastuvõtust sündis vastuküllakutse Soome, sama aasta oktoobrikuus sai vil! Oskar Rütli eestvõtmisel teoks 17 korp! Sakala ksv!! Soomeskäik.

Vastuvõtt Soomes oli suurejooneline - sadamas tervitas sakalanuseid suurearvuline laulukoor, igale sakalanusele jaoks oli tellitud auto ja saatjaks määratud kaks kena naisüliõpilast. Eriti suurejooneliseks kujunesid bankett ja ball "Alppilas", millest peale üliõpilaste olid osa võtma olid kutsutud ka soome professorid ja tuntumad seltskonnategelased. Arvestades Vene valitsuse poliitikat väikerahvaste suhtes oleks Soome Üliõpilaskonna soe vastuvõtt noorele organisatsioonile peaaegu saatuslikuks saanud. Eestisse tagasi jõudes tuli mitmel ksv!! tegemist teha sandarmidega, kõik Soomes käinud olid kantud kahtlaste isikute nimekirja. Ministeeriumi järelepärimisele vastati, et tegu polnud siiski eesti üliõpilaskonna ametliku esindamisega vaid sõpradevahelise külaskäiguga ja asja uurimine lõpetati.

1910 aasta aprillis koliti konvendi ruumid ajutiselt üle Peterburi (Narva) tänavale majja nr 36, uued millised ruumid olid väikesed ja nigelad ning ei olnud soodsad korp!-i jaoks. Kuna juba oli käsil oma konvendihoone ehituse planeerimine ning ehits, siis jäädi Peterburi tänava majja kuni Veski tänava konvendihoone valmimiseni 1911 aasta sügisel.

Väga olulist rolli korp! Sakala ajaloos täidab oma konvendihoone ehitus ning selleks vajaliku krundi hankimine. Sellest, kuidas õnnestus ühel verinoorel üliõpilaskorporatsioonil vaid kahe aasta vanusena päris oma konvendihoone ehitada, võib lugeda siit.

Uue organisatsiooni üheks esimeseks ülesandeks oli luua vahekord olemasolevate eesti organisatsioonidega. 30, oktoobril tehti ettepanek kartelliks korp! Vironiale Riias ja korp! Fraternitas Esticale Tartus. Kartell Vironiaga teostus juba mais 1910 kuid Fraternitas Esticaga ei õnnestunud lähema vahekorra loomine enne Eesti Korporatsioonide Liidu asutamist 1915 aastal.

Esimene EKL-i istumine oli 24. märtsil 1915, esialgu käidi koos salaja, kuna polnud mingit lootust leida sellele poolehoidu Vene valitsuse poolt. EKL-i asutasid korp! Vironia, korp! Fraternitas Estica, korp! Sakala ja korp! Ugala, 1916. aastal anti välja ka EKL-i liikmete nimekiri.

Püüeldi ka kõiki eesti üliõpilasorganisatsioone koondava liidu poole, kuid suuremat edu selles vallas ei saavutatud. Dr. O. Kalda algatusel kutsuti Soome eeskujul ellu üliõpilaste ühine häälekandja - "Üliõpilaste leht", selle väljaandjaks sai vanem seltskonnategelane W. Grünthal. Esimene lehenumber ilmus 1914. aasta jaanuaris, lehe toimetamisest võtsid sakalanustest osa J.Ainson, R.Kangro-Pool ja R.Õunapuu. Maailmasõjast ning revolutsioonist tingitud ebasoodsad olud viisid lehe 1917. aastal sulgemiseni.

EÜS-i ja korp! Sakala suhted polnud alates korp! Sakala loomisest kunagi eriti soojad olnud, eriti vaenulikuks muutusid need aga 1914. aastal. Näiteks viis EÜS-i liige Sakala konvendi ruumidest ära korporatsiooni lipu. Üleriigilise kuulsuse ning laia kajastuse ajakirjanduses omandas EÜS-i ja Sakala liikmete vaheline lööming "Vanemuise" puhvetis 1915. aastal. Vahekord kahe organisatsiooni vahel seati lõplikult jalule vahekohtu abil, vahekohtu otsus avaldati ka 30. märtsi 1915 Üliõpilaslehes.

Olulist osa korporatsiooni tegevuses täitis peapõhimõtete arendamine. Eneseharimise edendamiseks hakati koostama raamatukogu. Juba 1909 esimesel semestril määrati raamatukogu jaoks 100 rubla ning igat kaasvõitlejat kohustati raamatukogu heaks maksma 1 rubla aastas. Raamatukogule lisatoetussummade kogumiseks seati sisse näiteks ka reegel, et "iga kaasvõitleja, kes tarvitab vandesõna ("kurat"), ükskõik mis ruumides, maksab 5 kopikut raamatukogu heaks". Kuigi raamatukogu sisaldas 1916. aastaks juba 268 köidet, tuli Vabadussõja lõpul selle rajamisega taas otsast alata, sest sõjaajal kanti see täiesti laiali.

Lisaks selle toimusid kõikidele ksv!! kohustuslikud referaadiõhtud.  Rahvameelsuse edendamiseks käisid konvendi liikmed maal kõnesid pidamas ning võtsid osa erinevate seltside tegevusest. Eriti oluliseks peapõhimõtetest peeti kehakarastust. Lisaks liikmete poolt vabalt harrastatavatele spordialadele muudeti sundluslikuks vehklemistundidest osavõtmine.

Duellepõhimõtteliselt algul eitati, kuid mõningatel kordadel peeti neid siiski möödapääsmatuteks. Sellisel juhul tuli Sakala liikmel duelli ajaks korporatsioonist välja astuda. Duelle keelavad punktid kustutati kodukorrast aastal 1914.

Loe veel:

• korp! Sakala Maailmasõja ja Vabadussõja aastatel
• Eesti Korporatsioonide Liit aastatel 1915-1940