Vaimuelu Sakalas

Kuulus korp! Sakala perre alates aastast 1917 ja tema isiksuse mõju korp! Sakalale on olnud püsiv. 1916. a. asus ta õppima Tartu ülikooli, 1922. a. alates viibis kolm semestrit Berliini ülikooli filosoofiateaduskonnas, kuid ülikoolidiplom jäi vil! Visnapuul saamata. Suurte teenete eest eesti kirjanduses austati teda erandliku arvamisega korp! Sakala vilistlaskokku.

Vil! Visnapuu väidab ise, et oli oma otsuses liituda korp! Sakalaga veendunud juba paar aastat enne stuudiumi algust. „Oma kirjanduslike huvide järgi oleksin ma õigupoolest pidanud astuma EÜS-i, kuna selle organisatsiooni vil!! ja ksv!! keskel leidus rida tunnustatud nimega kirjanikke ja teadlasi. Mis mind aga takistas ühinemast selle organisatsiooniga, oli Jaan Tõnissoni diktaatorlik isiksus, kes EÜS-i käsitas „Postimehe" poliitilise klubina. Minu teadmiste järgi seisis Sakala kindlal rahvuslikul platvormil ning lähenes rohkem üliõpilas-intiimorganisatsioonile, omamata kindlat sunduslikku poliitilist joont."

Vil! Visnapuu sidemed oma korporatsiooniga jäid väga tihedaiks kuni tema surmani New Yorkis 1951. a. Suur osa tema sõpruskonnast kuulus korp! Sakalasse, paljud tema teosed on valminud korporatsiooni majas. Tänaseks on korp! Sakalas traditsiooniks kinkida kõikidele vastabiellunud liikmetele vil! Visnapuu kogutud teoste eriväljaanne.

Rebased peavad meie suure vilistlase eeskujul olema võimelised mõne minuti jooksul pidulauas ettekandeks luuletuse koostama ja selle ka ilmekalt ette kandma.

Kogus rohkelt tunnustust noore Eesti vabariigi professionaalse kirjandus- ja teatrikriitikuna. Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. a. oli kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost.

Tuntumatest teostest võiks esile tõsta „Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), „Kunst ja Moraal" (1921) ja „Eesti teater algaastail" (1946).

Üks värvikamaid kujusid korp! Sakala ajaloos. Enne nime eestistamist Adalbert Kirschenberg. Kuulsust kogus ta esmalt filminäitlejana eesti mängufilmis „Esimese öö õigus", kus tema rolliks oli Tartu Kivisillalt vette hüpata.

Ksv! August Kirsimägi sulest on ilmunud esimene ja seni ainus korporandiromaan eesti kirjanduses „Puhastustuli", mis sai 1929. a. „Looduse" romaanivõistlusel I preemia. Oma elu 1933. a. enesetapuga lõpetanud kirjanik jõudis veel avaldada armastusromaani „Preestri tütar" ja mitmeid lühijutte.

Väljapaistev eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, oli üks korp! Sakala kõige laiahaardelisemate huvialadega vilistlasi. Tema tuntuimateks töödeks on muinaspõhja eepose „Vanema Edda", „Noorema Edda", anglosaksi eepose „Beowulfi", vanagermaani „Nibelungide laulu", kelti ainesel põhineva Eschenbachi „Parzivali" ja „Anglosaksi kroonikate ja poeemide" tõlked eesti keelde.

Vil! Rein Seppa võib täie õigusega nimetada esimese algupärase eesti ulmejutustuse autoriks, mis ilmus 1960. a. Loomingu Raamatukogus nimega „Viimane üksiklane".

„Vanema Edda" tõlke honorari eest ostis vil! Rein Sepp endale mõned kilomeetrid Eesti piirist Läti poole jäävas Ipiki külas Eglitesi talu, mis on tänaseni jäänud vil! Rein Sepa õpilaste ja austajate kokkusaamispaigaks.