Korporatsioon Sakala on 14. novembril 1909. a. asutatud akadeemiline meesorganisatsioon, rajatud vastavalt tolleaegsetele Tartus levinud traditsioonidele.
Korp! Sakala sihiks on tugevdada akadeemilist ühtekuuluvustunnet ja toetada oma liikmeid moraalselt ja aineliselt. Oma tegevusega soovib Sakala aidata kaasa Eesti omariikluse kindlustamisele, kultuuri säilitamisele ja arendamisele ning demokraatiaideede realiseerumisele.
Põhimõtted
Korporatsiooni peapõhimõteteks on: rahvuslus, rahvameelsus, kehakarastus ja tervishoid, eneseharimine ning lipukirjana «Üks kõigi eest, kõik ühe eest» – mis loob raudse jõu ja sideme. Kokkuvõtlikult väljendatakse Sakala peapõhimõtteid sõnadega: natio, democratia, fraternitas.
Korp! Sakala on apoliitiline organisatsioon sise- ja parteipoliitilises mõttes. Sellistes küsimustes ei või Sakala kui organisatsioon võtta mingeid seisukohti ja neid ei ole lubatud arutada Sakala ametliku tegevuse raames.
Korp! Sakala liikmeteks võivad olla eesti rahvusest või Eesti päritoluga mehed, kes on immatrikuleeritud, või on olnud immatrikuleeritud ülikooli. Liikmeks võib vastu võtta ka Eestis elavaid või õppivaid sõprusorganisatsioonide liikmeid ja erandkorras ka teistest rahvustest Eesti kõrgkoolides õppivaid meessoost isikuid. Korp! Sakala on kinnine üliõpilasühing, millesse kuuludes ei saa samaaegselt kuuluda mõnda teise sellisesse organisatsiooni.
Korp! Sakala lahutamatuteks osadeks on väljaspool Tartut Eestis asuvad osakonnad ning väljaspool Eestit asuvad koondised ja nende osakonnad. Eestis on Sakala liikmeid 400, väliskoondiste nimekirjades on kokku ligi 150 sakalanust.
Liikmeskond
Korp! Sakala liikmed jaotuvad nelja kategooriasse:
- vilistlased – liikmed, kes on ülikooli lõpetanud ja seejärel vilistlaskogusse vastu võetud
- burshvilistlased – need liikmed, kes ülikoolis õpingud on pikemaks ajaks või lõplikult katkestanud
- kaasvõitlejad – liikmed, kes õpivad ülikoolis (on immatrikuleeritud) ja ei ole enam rebased
- rebased – kandideerivad liikmed. Vanuseastmelt kõige noorematena peavad nad täitma kõigi vilistlaste ja kaasvõitlejate korraldusi eeldusel, et need ei ole isiklikult haavavad ega seaduse või kodukorra vastased
Iga semestri alguses korraldatakse külalisõhtud, kus organiseerumata üliõpilastel on võimalus korp! Sakalaga tutvuda. Soovitav oleks käia vähemalt kahel külalisõhtul, samuti võiks sobiva organisatsiooni leidmiseks külastada ka teiste korporatsioonide külalisõhtuid.
Traditsioonid
Korp! Sakala eesmärgiks on arendada oma liikmeid vaimselt, kultuuriliselt, füüsiliselt, kasvatada neis distsipliinitunnet ja suhtlemisoskust. Iga korporant peab tundma üldisi seltskondlike kombeid ja esinema ning käituma korrektselt ja väärikalt. Iga korporant peab seisma oma au eest.
Korp! Sakala siseelu ja tema liikmete omavaheliste suhete reguleerimiseks on koostatud kodukord, millega kehtestatud printsiipidele ja reeglitele kõik Sakala liikmed alluma peavad. Rebaste üheks ülesandeks on kodukorra tundmaõppimine. Rebaseaeg korp! Sakalas kestab üldjuhul kaks semestrit, seejärel võib tema akadeemiline isa teha koosolekul ettepaneku rebase tegevliikmeks vastuvõtmiseks. Selleks peab rebane olema omandanud küllaldased teadmised korp! Sakala korra ja kommete osas, näidanud üles aktiivsust ja head käitumist, tundma rahuldaval määral Eesti kultuuri ja ajalugu ning olema muidu sobiv tegevliikmeks vastuvõtmiseks.
Korp! Sakalas kehtib vanuseprintsiip, mille järgi arvestatakse liikmete konvendivanust – Sakalasse astumise aja järgi. Vanuseprintsiibi kohaselt peavad nooremad vanemaid respekteerima, nende nõuandeid ja õpetusi arvestama ja nende õigustatud korraldusi täitma. Vanemad peavad noortele olema eeskujuks ja neile oma teadmisi ning kogemusi edasi andma. Konvendivanuselt vanem võib nooremale anda ülesandeid (isikliku au, seaduse ja kodukorra piirides) ja omab eesõiguse teenindamisel.