Tallinna konvendihoone

Roosikrantsi tänav, mis on 300 m pikk, viib Kaarli puiesteelt Pärnu maanteele. See on osa Harju tänava kaudu Harjumaale ja sealt edasi Pärnu poole kulgenud põlisest teest. Seepärast nimetati seda kõige varem Harju e. Pärnu maanteeks.

16. sajandil kandis tänav Barbara nime, kuna tänava Tallinna vanalinnapoolses algusosas asus keskajal Barbara kabel ja kalmistu. Kalmistu ala oli suur – see ulatus nüüdse Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgast kuni Wismari tänavani.

Hiljemalt 18. sajandil tuli kasutusele praegune nimi. Selle saamise kohta on mitu tõlgendust:

• tänava ääres asunud karistuspaik, mida nimetati Rosenkranz'iks
• hukkamisele viidud kurjategijate järel kõndinud vaimulikel oli helvestega palvenöör, mida nimetati roosikrantsiks
• 1463. aastal oli Harju värava ette Tõnismäele krundi ostnud Michel Rosenkranz

Esimene omanik on teada aastast 1803 – Hans von Paruquer Freyberg. 1878. aastal oli omanikuks E. Vogt, kes laskis R. Knüpfferi projekti järgi ehitada Roosikrantsi 3 puitmaja.

1893/94. aastal kuulus maja koos krundiga Baronia Sofia Valentina von Rosenile. 23. jaanuaril 1917. a. müüs L. von Rosen Suur-Roosikrantsi 3 Reveli linnakodanikule Frantsiska Konstantinovna Forsmannile.

Eduard Forsmanni surma järel 1933. aastal läks kinnistu tema abikaasale Caroline Forsmannile, kes müüs selle 30. juunil 1938. aastal Joosep Lätlasele.

1. juunil 1994. aastal tagastati Roosikrantsi 3 hoone koos väikese õueotsaga Joosep Lätlase vennapojale, Aarne Koitjärvele.

9. novemberil 2013. aastal ostis korporatsioon Sakala buršide ja vilistlaste ühise koosoleku otsusega Roosikrantsi tänava hoone number 3.

Vanad aadressiraamatud näitavad, et Roosikrantsi tänav oli arstide tänav. 1926. aastal tegutses siin 12 arsti, 1932. aastal 21 arsti ja 4 ämmaemandat.

Roosikrantsi 3 teisel korrusel elas aastatel 1942 – 1980 lastekirjanik Irma Truupõld, kelle tuntuim teos on „Rohelise päikese maa". II korruse tänavapoolsetes ruumides elas ja töötas 1960-70-ndatel aastatel skulptor Herman Halliste.

Rudolf Otto von Knüpffer (03.03.1831 – 23.07.1900) oli baltisaksa arhitekt. Ta sündis Väike-Maarja koguduse õpetaja perekonnas, õppis 1843-1845 gümnaasiumis Tartus ning lõpetas 1852. aastal Peterburi Ehituskooli. Pärast seda alustas ta tööd Tallinnas.

Knüpffer tegeles vanalinna majade renoveerimise ja ümberehitamisega historitsistlikus stiilis. Tuntuimad tööd Tallinnas Roosikrantsi 3 kõrval on elamu Koidula 2 (1879) ja Tallinna Vene Seltskondliku Kogu hoone (praegu Tallinna Keskraamatukogu) Estonia pst 8, mis valmis 1895. aastal.

Hoonel on paekivist vundament. Seinad on palgist, voodrilauaga kaetud. Katusekatteks valtsitud tsinkplekk. Majal on kaks põhikorrust, poolkeldrikorrus ning ärklikorrus (3. korrus). Üldpind 960 m².

Roosikrantsi 3-l oli krundi sisemuses, põhjapoolses küljes, pikka kõrvalhoonete rida. Kõrvalhooned lammutati 1970-ndatel. Samuti oli ohus Roosikrantsi 3 hoone, kuna ENSV ajal oli see lammutamise nimekirjas kui elamiskõlbmatu maja.

2002. aastal koostatud projekti alusel viidi läbi rida fassaadi restaureerimistöid. 2003. aasta aprilliks ei olnud olulisi ümberehitusi 2. korrusel tehtud. Säilinud on ajaloolised puidust kasettlaed ja profileeritud laiad laekarniisid.

2014. aastal alustati 3. korruse rekonstrueerimist.