293 terminit
A
aasimine(lad. asinus - eesel, kelleks tahetakse teist teha) sissevedamine, narritamisejutt, peen nöökamine.
ad libitum(lad.) - soovi kohaselt.
ad loca!(lad.) - kohtadele!
Age quad agis!- korp! Leola lipukiri.
A/K- aukohtu lühend.
alma mater(lad. toitev ema) - ülikooli tähendus tudengite arvates, algselt rooma loodusjõudude ja õnnistuse jumalanna omadussõna. Alates 14. sajandist kasutusel ülikooli kohta (alma universitas, mater universitas); tänapäeval eelkõige kasutusel piduliku ja austava sünonüümina ülikooli või kõrgkooli suhtes.
alter Herr- vilistlase nimetus saksa organisatsioonides
altes Haus- vt. vanamaja.
Amore, more, ore, re firmantur amicitiae!- korp! Limuvia lipukiri.
Apollon(Apollo) - kreeka-rooma jumal mitmekülgsete omadustega (funktsioonidega). Tudengite arusaama järgi (18. saj.) noorte muusika- ja kunstijumal. Laulus «Ca, Ca, geschmauset» ka vegetatsioonijumala mõttes.
aukohuson ette nähtud auvahekordade lahendamiseks kahe isiku vahel. Aukohtu eesistujaks on «erapooletu». Aukohtu otsus on lõplik ja auasjast ei tohi pärast aukohtu otsuse täitmist enam rääkida.
autasu- vt. satisfaktsioon.
auvahekordtekib solvatu ja solvaja vahel väljakutse andmisega. Selle kestel ei ole «väljakutsuja» ja «väljakutsutu» vahel mingit läbikäimist, kui ei ole lepitud kokku «comment suspenduks». Auvahekord lahendatakse tavaliselt aukohtu kaudu.
avalik väljakutsetoimub harilikult sõnadega: «Sa oled välja kutsutud» või «Ma palun sind tõsiselt vaikida». (Vrd. väljakutse ja varjatud väljakutse.)
B
b!- sõna «burš» tavaline lühend.
B.A.- baccalaureus artium, Bachelor of Arts.
Bacchus- veinijumala ladinakeelne nimi (kr. Dionysos).
Beatus ille homo qui sedet in sua domo...(lad.) - Õnnis on inimene, kes istub kodus ahju taga ja on endaga rahul.
Bestimmungsmensur- saksa korp!-ides esinev mõõgavõitlus kokkuleppe alusel, ilma auvahekorrata. Mitmes organisatsioonis on liikmetele sunduslik pidada teatav arv selliseid mensuure.
B!G!- Burschengericht (vt. allpool).
bibamus!(lad.) - joome!
Bierzipfel- vt. ripats.
blamaazh- vt. renomeerimine.
brander Fuchs- vt. rebane.
Bude- saksa tudengikeeles tudengi üürituba. Sturmfreie Bude - üürituba, kus saab mürglit teha naabreid segamata
Burschen-Comment- üliõpilasseadus (sks.)
Burschengericht- Riia korporatsioonide vaheline korrakohus, ka Tartus saksa korporatsioonide vahel, võrreldav EKL!-i liidukohtuga.
Burschenschaft(Studentenschaft) - alates 18. saj. keskelt 19. saj. keskpaigani sama, mis ühe ülikooli tudengite ühtsus; selles tähenduses võttis selle sõna 1815. a. uuesti tarvitusele edumeelne Jena «Burschenschaft» vastandina tudengite kaasmaalusele.
buršikoosne- üliõpilaslik, korporantlik.
burš- üliõpilane, korporant. Saksa keeles «Bursch» tahab rõhutada üliõpilaslikku vabadust, kuigi algvorm (kreeka > kesklad. bursa - rahakott) osutab stipendiumile.
buršvilistlane(ka üliõpilasvilistlane) - ülikoolis käinu, kes on õpingud katkestanud.
b!vil!- buršvilistlase tavaline lühend. Mitmus b!vil!! või b!vil! b!vil!.
C
cantus(lad.) - laul, laulmine.
cantus ex est(lad.) - laul on lõppenud; selle hüüdega lõpetab laulujuhataja laulmise.
cantus peto(lad.) - palun luba lauluks.
Chargierter- eestseisuse liige saksa korp!-ides (charge loe «šarzh» - amet).
Chargierten Convent- teatud korporatsioonide liit ja selle liidu juhtorgan liitunud korporatsioonide eestseisuste näol. (Lühendid Riias C!C! ja Tartu sakslastel Ch!C!.) Vrd. EKL!.
cirkel- vt. sirkel.
civis- akadeemiline kodanik, kaasvõitleja nimetus Soomes.
C!K!- konvendikohtu lühend samuti kui K!K!.
coetus(lad., loe «tsöötus») - kogumus, ühel õppeaastal organisatsiooni astujate kogu.
comment(pr., loe «komm») - üliõpilasorganisatsioonides valitsev kindel kord, mis tugineb peale kirjutatud kodukorra veel traditsioonidele ja uusustele.
comment suspendu(pr., loe «komm süspdü») - edasilükatud auvahekord, võimaldab ajutist läbikäimist auvahekorra ajal.
commenti garanteerija- isik, kes ei kuulu organisatsiooni, kuid kohustub alluma organisatsiooni sisekorrale (commentile) ja võib piiratud ulatuses osa võtta organisatsiooni tegevusest.
commilitio, commilitonis- vt. kaasvõitleja.
concoetur- samasse coetusse kuuluv organisatsioonikaaslane, mõnes organisatsioonis ka coeter.
confrater- sama üliõpilasorganisatsiooni liikme nimetus (kasutatakse näit. Rotalias kaasvõitleja asemel).
corps!(loe «koor») - see prantsuskeelne sõna asendab saksa keeles sõna Korporation lühendi.
couleur(pr. loe «kulöör») - vt. värvid.
crambambuli- vt. krambambuli.
C!Q!(Conventsquartier) - konvendikorteri lühend.
cum laude- kiitusega (eksamit sooritama).
D
Der Fuchs hat keine eigene Meinung(sks.) - «rebasel pole arvamust». Sellesse lausesse on kokku võetud, et noorliige, rebane, ei tohi kaasa rääkida talle alles võõrais asjus.
doctor honoris causa(lad.) - audoktor, lüh. dr. hon. c. või dr. h. c.
doktorand- doktorikraadi taotleja.
duell- kahevõitlus püstolitega (vrd. mensuur).
E
edite, bibite, collegiales...(lad.) - sööge, jooge, kolleegid, pärast meid tuleb palju sajandeid, kus meile ei pakuta ainsatki karikat.
eestseisus- organisatsiooni kolmeliikmeline juhatus: esimees, abiesimees ja kirjatoimetaja, EÜS-is esimees, laekur ja kirjatoimetaja.
E!G!- Ehrengerichti lühend.
Ehrengericht- saksa üliõpilasorganisatsioonide vaheline aukohus (nii Tartus kui Riias).
EK- esindajate kogu lühend. Vt. Üliõpilasseltside Liit.
EKL!- Eesti Korporatsioonide Liit.
eksmatrikulatsioon- ülikoolist (üliõpilaste nimekirjast, matriklist) lahkumine (vrd. immatrikulatsioon).
eluprintsiip- põhimõte, et kuulutakse eluaeg (vilistlaskogude kaudu) üliõpilasühingusse.
ema- vt. isa.
ergo bibamus!(lad.) - niisiis joome! järelikult joome!
erijutt- vt. Speziell.
Et habeat bonam pacem...(lad.) - ja olgu endaga rahul need, kes ahju taha jäävad.
ettejoomine- joomise alustamine ja joodava määra kindlaksmääramine järgmisele joojale. Kasutatakse väljendusi: «legališ» - pool mõõtu, «kuriš» - üks mõõt, «liviš» - kaks mõõtu, «vikiš» - kolm mõõtu, «ad libitum» - soovi kohaselt.
ex est(lad.) - on lõppenud.
F
faex- vt. rebane.
Fechtbodist- vt. lihtliige.
fiducit(lad. fidus sit või fiducia, mõte umbes «olgu kindel») - nii vastavad noorliikmed heleda häälega «šmollis»-hüüdele, ja kuldrebased kinnitavad bassihäälega «fiducit».
filia- vt. tütar.
filister- vt. vilistlane.
filius- vt. poeg.
Flicker(sks.) - «lappija», mensuuri juures viibiv arst.
frat!- sõna fraternitas (vt.) lühend.
frater- vt. vend.
fraternitas(lad.) - vennastus, vennaskond; osa korp!-ide lisanimetus.
Frühlingskur- rebasele karistuseks määratud kohustus käia teatud arv kordi kellegi kaasvõitleja juures varahommikusel visiidil.
Fuchs- vt. rebane.
Fuchscomment- rebaste kohta käivad määrused, kohustused ja karistused.
Fuchsmajor(sks.) - vt. vanamees.
G
Gambrinus- legendaarne Flandria kuningas, teda peetakse (tudengipärimustes) õlle leiutajaks ning õllepruulijate ja kõrtsmike kaitsjaks.
Gaudeamus igitur(olgem ikka rõõmsad (lad.)) - vana euroopa tudengilaul, pärineb ühest ladinakeelsest patukahetsuslaulust aastast 1267. Praegu universiaadidel võidufanfaaride motiiv.
Goldfuchs- vt. kuldrebane.
H
habeo(lad.) - omama, habeas - sinul on, habet - temal on.
herr Bruder- kaasvõitleja nimetus saksa organisatsioonides.
honoris causa(lad.) - au pärast.
I
igikulupea- üliõpilane 13. ja 14. õppesemestril, nimetatakse tavaliselt ka juba kuldrebaseks.
igivanamaja(ka väga vana maja) - üliõpilane 7. ja 8. õppesemestril.
immatrikulatsioon- ülikooli astumine, s. t. üliõpilaste nimestikku (matriklisse) võtmine (vrd. eksmatrikulatsioon).
in honorem N N(lad.) - N N auks.
in memoriam N N(lad.) - N N mälestuseks.
in summa(lad.) - lühidalt ja hästi.
in spe(lad.) - lootuses, ootuses.
inter pocula(lad.) - karika taga, klaaside juures.
intiimorganisatsioonid- kinnised üliõpilasühingud, millest ainult ühesse võib korraga kuuluda ja kuhu kuulutakse eluaeg vilistlaskogude kaudu.
isae. pater (naisorganisatsioonides ema e. mater), on see vanem, kelle noorliige valib enesele ise nõuandjaks ja toetajaks.
J
juhtser- juhtsimisotsuse põhjal organisatsioonist eemaldatud organisatsiooni võlgnik-liige.
juhtsimine- keeld organisatsiooni võlglasele organisatsiooni ruumides liikuda ja organisatsiooni välismärke ning varandust kasutada.
junges Haus- vt. noormaja.
jus non scriptum(lad.) - kirjutamata seadus, komme, tava.
K
kahekordne sammalpea- üliõpilane 11. ja 12. õppesemestril, ka kulupea.
kaasvõitleja- kaasüliõpilase nimetus, tõlge ladina keelest - commilitio, commilitonis.
kaatripäev- päev pärast suuremat pidu, peaparandusepäev.
kahv(sks. gaff - viga) - sissekukkumine suurustamisel, vt. renomeerimine.
kartser(lad. carcer - vangla) - kuni 20. sajandi alguseni akadeemilise kohtualluvuse põhjal ülikoolides olnud vangistusruum tudengite karistamiseks.
Katerfrühstück- peaparanduse-hommikueine (milleks Hoffmann von Fallerslebeb soovitab juustu, heeringasalatit, hapukapsast, õlut ja vana veini).
keilima- mõjutama üliõpilast organisatsiooni astuma.
K!K!- konvendikohtu lühend (k!k! tähendab konvendikorterit).
klaaside kokkulöömine- komme tekkinud ettejoomise kombest. Kui pandi tähele klaasi heledat kõla, s. o. kui oli jõutud joogiklaasideni.
Kneipe- vanasti saksa kõrtsi tähenduses. Akadeemiliste ringkondade keeles tähendab tudenglikku õllejoomise ruumi, lõbusa seltskonna kodu.
komitaat(lad. comes - sõber) - eri pidu vilistlaseks saamisel, s. o. ülikooli lõpetamisel.
kommaanid- vt. comment.
kommerss(lad. commercium - läbikäimine) on korporatsioonides tähtsamaks peoks, mille jooksul toimub eriline nn. vennastuspidu.
kommilitoon- vt. kaasvõitleja.
konfliktide lahendaminetoimub aukohtu korras, mis seltside liikmete seas alati on tähendanud tüli lõppu suulise lahendusega aukohtus.
konkneipant(19. sajandi tudengikeeles) - akadeemik, kes on korrapärane külaline tudengiorganisatsioonis.
konvendikohus(lüh. K!K!) - vt. korrakohus.
konvendikorter(lüh. k!k!, ka C!Q!) - organisatsiooni ruumid.
konvendisaal- konvendi istungiruum konvendikorteris.
konvent(lad. conventus - kogumus) - korporatsiooni tegevliikmete kogu, olenevalt seosest esineb ka tähendustes «konvendikoosolek», «konvendikorter» ja sünonüümsena sõnaga «korporatsioon».
koosolekudon organisatsiooni kõrgeimaks võimuks: konvendikoosolekud (ka «erakoosolekud»), millest osavõtu õigus on ainult tegevliikmeil.
korp!- korporatsiooni tavaline lühend.
korporant- korporatsiooni kuuluv isik.
korporatsioonkujunes Landsmannschaftidest; praegu tähendab kindla sisekorraga värvekandvat organisatsiooni.
korrakohus- konvendikohus, arutab organisatsiooni liikmete eksimusi korra vastu ja karistab «märkuste», «laituste», «laki» ja «rukiga».
krambambuli- 18. sajandil Gdanskis valmistatud puuviljalikööri (kirsiliköör) nimi, hiljem tudengikeeles kasutatud ka teiste alkohoolsete jookide kohta.
krasser Fuchs- vt. rebane.
ksv!- sõna «kaasvõitleja» lühend, mitmus ksv!! või ksv! ksv!.
kuldrebane- tegelik üliõpilane pärast seitsmeaastast õppimist, tegelikult aga juba 13. ja 14. õppesemestril. Mõnes korp!-is on tal õigus kanda sametist rebaseteklit kuldsirkliga.
kulupea- üliõpilane 11. ja 12. õppimissemestril, ka «kahekordne sammalpea».
kuramaatoridon poolte sobitajad-volinikud auvahekorra ajal.
kuramaazh(lad. cura - hool) - auvahekorra-aegne sobitamistoiming.
kuriš- vt. ettejoomine.
L
Labet- väsinud, jõuetu. Labet sein - (kaardi)mängus kaotanud olema.
laiendatud eestseisus- eestseisus, millega peale tavaliste eestseisuse liikmete on liitunud ka teised organisatsiooni ametnikud. Lüh. L!E!.
lakkimineon värvekandvate organisatsioonide erikaristus ja tähendab värvide tähtajalist või määramata ajaks äravõtmist.
L!E!- vt. laiendatud eestseisus.
legališ- vt. ettejoomine.
lihtliigevastab korp!-ides saksa mõistele «Fechtbodist», s. o. liige, kes ei kuulu konventi ja ei oma värve, kuigi on jätnud rebaseaja seljataha.
liidukohtunik- EKL!-i liidukohtu (L!K!) liige.
liidukohus- EKL!-i kuuluvate korporatsioonide vaheline korrakohus.
liviš- vt. ettejoomine.
L!K!- liidukohtu lühend.
locus- koht, lokaal (ka WC). ad loca - kohtadele.
M
magister(lad. meister) - algupäraselt kõrgeim akadeemiline kraad keskaegses ülikoolis ja identne doktorikraadiga.
magister bibendi- joomakorra järele valvaja, peo juhataja.
magister cantandi- lauluõpetaja, laulujuhataja.
magister paucandi- vehklemise (paukimise) õpetaja.
magister referendi- referaat-koosolekute korraldaja ja juhataja.
magna cum laude(lad.) - suurima kiitusega (eksamit sooritama).
majordoomus- majaisa, majavanem, organisatsiooni ruumide eest vastutaja.
maltreteerima(pr. maltraiter - halvasti käitlema) - halvasti käitlema, solvamisega teisele põhjust andma väljakutseks.
mater- ema.
medici(lad.) - arstid.
mensurant- mensuurist osavõtja, mõõgaga autasu andja.
mensuur- mõõgaduell üliõpilaste vahel.
metsik- organiseerumata üliõpilane.
mustmajatähendab mõnes organisatsioonis lihtliiget, kes on veel värvideta, kuigi pole enam rebane.
N
Non scholae, sed vitae discimus!- mitte kooli, vaid elu jaoks õpime. EÜS Põhjala deviis.
noorliige- esimese aasta üliõpilane mõnedes organisatsioonides, rebane.
noormaja- üliõpilane 3. ja 4. õppimissemestril.
noorrebane- vt. rebane.
noorte lend- vt. rebaste lend.
noortevanem- vt. vanamees.
O
o jerum, jarum, jerum!(lad.) - oh jeerum, jaarum, jeerum, kuidas küll asjad muutuvad!
O/K- omavahelise kohtu lühend.
oldermann- vanamees.
omavaheline kohus- vt. korrakohus.
org(omastav orgi) - lühendatud vorm sõnast «organisatsioon».
organisatsiooni ametnikudon peale eestseisuse bibliotekaar, arhivaar, magister cantandi, magister referendi, magister paucandi, majordoomus, majanduse eestseisja jt.
o tempora, o mores!- oh ajad, oh kombed! (Cicero oma aja rikutud kommete kohta.)
P
parole d'honneur(pr., loe «paroldonnöör») - ausõna.
parte- vt. vastased.
pater- vt. isa.
paukimine- (rapiiridega) vehklemine.
paukimistuba- eriruum vehklemisharjutusteks.
pennalism(lad. penna - sulg) - vanemate üliõpilaste võimutsemine nooremate üle, eriti Saksamaa ülikoolides 16.-17. saj.
Per aspera ad astra!- läbi raskuste tähtede poole! Korp! Amicitia moto.
pereat tristitia(lad.) - kadugu kurbus.
philister(tudengikeeles, pärit Piiblist) - 16. sajandil kasutati «jumalasõna vastase» mõttes. Alates 18. sajandist kitsarinnalised, väikekodanlikud ja vaimselt piiratud inimesed.
poeg- noorliige vahekorras «isaga» ja «emaga».
posser- mees, kes ei pea korrast lugu ega oska tudengiseisusele vääriliselt elada. Ka mitteteklist peakate.
prosit!on ettejoomisel tervitussõnaks ja tähendab sama mis «terviseks». (Lad. pro sit! - olgu kasuks!).
R
rapiir- korporatsioonides kasutatav korvikujulise käekaitsega mõõk.
rapiirskandaal- lõbu pärast vehklemine mensuurireeglite järgi, kuid nüride rapiiridega (ilma auvahekorrata).
rappelköpfig- (tudengikeeles) sõge, ogar.
reageerimapeab iga organiseeritud üliõpilane, ta peab võtma solvaja vastutusele.
rebane- noorliige korporatsioonis. Ladina keeles «faex» või «fux» tähendab pärmipõhja. 1. semestri rebast kutsutakse noorrebaseks (sks. krasser Fuchs) ja 2. semestri rebast vanarebaseks (brander Fuchs).
rebasekasvatus- korporatsioonis noorliikme tutvustamine organisatsiooni sisemise korraga. Seda teostab eeskätt vanamees rebaste tundide ehk rebaskolleegiumide kaudu.
rebaste dressuur- vt. rebasekasvatus.
rebaste lend- noorliikmete põgenemine organisatsioonist teatud korra järgi ja katse sinna märkamatult jälle tagasi pääseda.
rebaste tund- vt. rebasekasvatus.
rebastevanem- vt. vanamees.
reissimine(sks. reißen - kiskuma) - norimine, provokatsioon (seega hoopis tugevam kui aasimine).
rekommandieren(< lad., pr.) - soovitama.
Relationen- aruande tähenduses.
renomeerimine- üliõpilasjutule iseloomulik suurustamine, liialdamine, kusjuures loodetakse, et teine teeb mõne kahvi, mida nimetatakse blamaaziks.
ripats- taskukella küljes kantav korporatsiooni tunnustega nahast või värvilindist riba. Saksa k. Zipfel.
rukk, rukkiminetähendab organisatsioonist eemaldamist lühemaks või pikemaks ajaks mõne suurema süüteo karistuseks.
rukoonus- nii kutsutakse mõnel pool rukitut.
S
s/a- ametlikult alla kirjutades asetatakse ametinimetuse ette need tähed, mis tähendavad «selleaegne» või «selle aasta».
salamander(exercitus salamandri) - ühine kellegi terviseks õlle joomine keeruka rituaali järgi. Eesti korp!-ides vähetuntud.
sammalpea- üliõpilane 9. või 10. õppimissemestril.
satisfaktsioon- autasu, mis võib olla kas sõnaline või tegelik.
S!C!- senioride konvent, vt. Eesti Korporatsioonide Liit.
scriba- kirjatoimetaja.
Schleppfuchs- mensuranti assisteeriv rebane.
Schmiss- mensuuril saadud rapiirilöögi haav, arm.
Sektzipfel- vt. ripats.
seltsivend- sama üliõpilasorganisatsiooni liige, näit. Vironias (lüh. sv!).
semester- õppepoolaasta; I semester - kevadpoolaasta, II semester - sügispoolaasta.
senior- nii kutsutakse sageli organisatsiooni esimeest.
silentium!(lad.) - vaikus, vaikust!
silentium absolutum!(lad.) - täielikku vaikust!
silentium ad cantum!(lad.) - vaikust lauluks! (märguandeks laulu alustamisel).
silentium ad cantum primum officialem!(lad.) - vaikust esimese ofitsiaallaulu laulmiseks!
silentium ad verbum!(lad.) - vaikust sõnavõtuks!
silentium! cantus!(lad.) - nii öeldakse vaid EÜS-is silentium ad cantum! asemel.
silentium! commercium commititur(lad.) - vaikust, kommerss toimub (algab)!
silentium! fraternitas deligantur(lad.) - vaikust, vennastumine on algamas!
silentium! fraternitas incipit(lad.) - vaikust, vennastumine algab!
sirkel(sks. Zirkel, Cirkel) - põimik tähtedest V (vivat), C (crescat), F (floreat) ja organisatsiooni nime algustähest ühes «!»-märgiga.
sisseandmine- trahvijook (mõnikord ka kiitusejook).
soror- vt. õde.
sororitas(lad.) - õestus, õeskond (vrd. fraternitas).
speciell- erijutt, omavaheline jutt, mis pole määratud võõrastele kõrvadele.
s/s- selle semestri, vt. s/a.
Stechbruder- vt. stehhivend.
stehhima(sks. stechen - torkama) - vennastuspeol rapiiri teklist läbi torkama.
stehhivend- see, kellega vennastuspeol on kokku stehhitud, vennastutud.
strikt-ütlus- vande all vastamise sarnane vastuse andmine aukohtu või korrakohtu ees. Strikt-ütluses valetamist karistatakse organisatsioonist väljaheitmisega.
studiosus- üliõpilane. Nt. stud. jur. - õigusteaduse üliõpilane, stud. med. - arstiteaduse üliõpilane, stud. theol. - usuteaduse üliõpilane.
subscriba- abikirjatoimetaja.
subsenior- abiesimees.
sõsar- sama organisatsiooni naisliikme nimetus, näit. Veljestos.
särp(sks. Schärpe) - lai värvilint pidulikkudeks juhtudeks.
T
takelaazh- mensuuril kasutatav kaitseriietus.
tegelik autasu- auvahekorra lahendamine mensuuri või püstoliduelli teel.
tegelikuks saama- kellegi vastu füüsilist vägivalda kasutama.
tekkel- korporatsioonide värvimüts ja must müts (sks. Deckel mütsi, katte mõttes).
tempus peto!(lad.) - palun aega! Nende sõnadega palutakse liikumiskeelu ajal luba lauast lahkumiseks.
trauer- leinakate, must loor teklil.
trisna- leinakoosviibimine, peied.
tsirkel- vt. sirkel.
tsöötus- vt. coetus.
tütar- naissoost noorliige vahekorras «isa» ja «emaga».
U
uraltes Haus- vt. igivanamaja.
urbemoostes Haus- vt. vana sammalpea, kulupea.
ururbemoostes Haus- vt. igikulupea.
uusused(lad. usus) - kombed, traditsioonid, vt. ka comment.
V
vanamaja- üliõpilane 5. ja 6. õppimissemestril.
vanamees- ametnik organisatsioonis, kes kasvatab noorliikmeid ja valvab sisemise korra järele. Nooremais organisatsioonides ka «noortevanem» ehk «rebastevanem».
vanarebane- vt. rebane.
vana sammalpea- vt. kulupea.
vapisaal- konvendi istungiruum, konvendisaal, kus asub organisatsiooni vapp.
varjatud väljakutsetoimub harilikult sõnadega «Palun sind tõsiselt vaikida».
vastased- väljakutsuja ja väljakutsutu, ka «parted». (Lad. pars - pool). Vrd. auvahekord.
veli- sama organisatsiooni meesliikme nimetus, näit. Veljestos.
vend- tarvitusel ühe pateri «laste» vahel.
vennastuspidu- vt. kommerss.
venit ex sua domo beatus ille homo(lad.) - Hülgab oma kodu laisk, õnnelik kolleeg.
verbum habet N N(lad.) - sõna on N N-il.
verbum peto!(lad.) - palun sõna!
Veritas vincit!- korp! Fraternitas Aeterna lipukiri.
vikiš- vt. ettejoomine.
vil!- sõna «vilistlane» lühend. Mitmus vil!! või vil! vil!.
vilistlaneon tänapäeval organisatsiooni endise tegevliikme, nüüd ülikooli lõpetanu nimetus. Ka «filister»-kujulisena tarvitusel.
vivat, crescat, floreat!(lad.) - elagu, kasvagu, õitsegu!
väga vana maja- üliõpilane 7. ja 8. õppimissemestril.
väljakutseesitab solvatu solvajale. Väljakutse on kas avalik või varjatud.
värvid(pr. couleurs) koosnevad värviteklist ja lindist, mida kantakse koos. Värvid on aja jooksul arenenud sõdurirõivastusest.
värvide andminetegevliikmeiks vastuvõetuile toimub eri organisatsioonides väga erinevalt.
värvipidu- värvide andmisele järgnev pidu selle sündmuse tähistamiseks.
vääntäht- see nimetus sirklile on väänatud EÜS-is.
W
Weinzipfel- vt. ripats.
Z
Zipfel- vt. ripats.
Š
šmollis- elliptiline kokkutõmme lad. sõnadest «sit mihi mollis amicus». Aegade hämarusest pärit tudengihüüe, mis nõuab vastust fiducit.
šmollist jooma- vennastust, sinasõprust jooma.
šoppen(sks. Schoppen, pr. chopine) - õllekann.
šärp- vt. särp.
Õ
õde- tarvitusel ühe materi «laste» vahel.
õestuspidu- kommerss naiskorporatsioonides.
Ü
ÜK- üliõpilaskogu lühend.
Ü.L.- Üliõpilasseltside Liit.
üldmüts- valge üliõpilasmüts üldise üliõpilasmärgina.
üliõpilashümn- vt. Gaudeamus.
üliõpilasvilistlane- vt. buršvilistlane.
ÜS- üliõpilasseltsi lühend.
Ç
Ça, Ça(pr.) - siia, siia!